Рубрикатор

Главная >> Книги >> Контркультура

Контркультура

Ekstsentriline – kentsakas – imelik, inglise keeles bizarre. Eestivene kirjaniku Andrei Ivanovi uus romaan k?neleb igati normaalse Euroopa s?dames elutsevate illegaalide ebanormaalsest maailmast. Tegu on triloogia teise raamatuga, j?rjega romaanile „Hanumani teekond Lollandile“ (e.k 2012), mille s?žee tugineb osaliselt kirjaniku elus reaalselt toimunud s?ndmustele. Romaani tegelased...
Raamatus kirjeldatakse Londoni ajalugu roomlaste ajastust t?nap?evani. Et tegu on aga ikkagi romaaniga, siis ilmneb see ajalugu inimsaatuste kaudu. Lugeja ees avanevad nii erinevate inimeste elud nagu rooma-aja pisiv?ltsija Julius, Dame Barnikel, kelle k?rtsis pidutseb Chaucer koos oma kaasaegsetega, Edmund Meredith ja Shakespeare'i Globe'i teatri n?itlejad ning paljud teised. 1000 lk
On 1943. aasta detsember. Teise maailmas?ja l?pp ei ole enam kaugel. Saksamaa relvastusminister ja Hitleri peaarhitekt Albert Speer saabub v?ikese kaaskonnaga Soome Lapimaale. Ta kavatseb j?tkata teekonda J??mere ??res paiknevasse Saksamaa k?ige p?hjapoolsemasse s?jav?ebaasi. Speeri vaevab hingeh?da. Ta on olnud varem Hitleri soosik, aga n??d on side F?hreriga katkenud ja Speer tahab n?idata,...
Douglas ja Connie Petersen kavatsevad koos oma 17-aastase poja Albiega ette v?tta suure Euroopa-reisi. See oleks nende viimane perekondlik ettev?tmine enne seda, kui poiss kodust lahkub ja ?likooli ?ppima suundub. Douglas on 54-aastane, hariduselt biokeemik, tema naine Connie t??tab kunstigaleriis. ?hel ??l enne reisi ?ratab naine abikaasa ootamatult ?les ja teatab, et tema arvates on nende...
"Eesti avastamine" koondab aastatel 1881-1920 Ungaris Eesti ja eestlaste kohtakirjutatud artikleid. Suurem osa neist on ilmunud etnograafi ja t?lkija Alad?rB?ni sulest, kes k?is Eesti saartel ja Setumaal etnograafilisel kogumisretkel1911. aasta suvel. Kogumik on Ungari-Eesti kultuurisuhete ?he t?htsa peat?kiesmatutvustamine eesti publikule.
Peategelane Catherine Morland oli lapsena mittemidagi?tleva v?limusega poisilik t?druk. Seitsmeteistk?mneaastasena satub ta Bathi, kus tal tuleb hakkama saada k?igi ohtude ja raskustega, mida elu selles linnas kaasa toob. Lisaks veel peene seltskonna kapriisid – ta kohtab mrs. Allenit, koketset Isabellat ning jultunud John Thorpe'i.K?llakutse Northangeri kloostrisse toob endaga kaasa...
K?esoleva romaani tegevus toimub ?lem??dunud sajandil niih?sti P?rnu-l?hedases rannak?las kui kas vanas P?rnu linnas – kohtades, mida ajalooratas ja tormid on p??rdumatult r?sinud, p??rates pea peale ka inimeste k?itumisnormid. Sel, n??dseks juba ammu ajalooh?marusse kadunud romantilisel ajaj?rgul, ?heksateistk?mnenda sajandi teisel poolel, saamegi tuttavaks nelja ?e esivanematega. Romaani...
Punane ?ike on ?le noore Eesti Wabariigi k?inud ning kogu maa pahupidi p??ranud. Neljal ?el on k?ll ?nnestunud s?javapustuste keerisest eluga v?lja tulla, n??d aga tuleb uues olukorras kohaneda ja hakkama saada. P?rast Stalini surma hakkavad need, kel oli ?nne ja visadust Siberi p?rgus ellu j??da, tagasi okupeeritud kodumaale p??rduma. Kuid perekonnad ja inimsuhted on purunenud,...
Romaan j?lgib nelja ?e ja nende perekondade kirjut ja paljuski traagilist eluk?iku m??dunud sajandi viimasel kolmandikul. Lugeja ees avaneb lehvikuna galerii n?ukogude okupatsiooni poolt segipaisatud ja muserdatud inimsaatusi. K??ditamise varjud, m?lestuste varjud… ja ka v??ra v?imu truualamlikest teenritest sel kohutaval okupatsiooniajal said otsekui iseeneste kahvatud varjud… – see...
Romaan k?sitleb nelja ?e ja nende perekondade kirjut elusaatust m??dunud sajandi kuuek?mnendatel aastatel, kuhu ulatuvad ikka veel minevikum?jud ning kunagiste kannatuste varjud. Kohanemine n?ukogude okupatsiooniga ning muutunud v??rtushinnangutega l?heb raskelt, Eesti Wabariik p?sib k?igil veel selgelt meeles…
Terava sule ja huvitava s?žeega kirjutatud romaan viib meid tagasi eelmise sajandi seitsmek?mnendatesse aastatesse. Hea lugeja kohtub ?he suguv?sa esindajatega, kes peavad eluv?itlust nii okupeeritud Eestis, Saksamaal kui Ameerikas – just seal, kuhu saatusekeeris neid paisanud on… Ja nagu elus ikka, tuleb romaaniski ette p?lvkondadevahelisi probleeme, on armastust ja reetmist, k?rkust ja...
Romaan ?ikese varjud viib lugeja tagasi eelmise sajandi ?heksak?mnendate aastate algusesse, mil Berliini m??ri langemine pani alguse s?ndmuste ahelale, mis viis l?ppkokkuv?ttes ka Eesti vabanemisele N?ukogude okupatsioonist. Ja just Berliini m??ri purustamisel viibki saatus kokku Ida-Saksamaale turismireisile s?itnud Luule ja Greta nende L??ne-Berliinis elavate sugulastega… ?tleme veel vaid...
Autor on ka k?esolevas romaanis l?inud ajas tagasi selle p?lvkonna juurde, kelle noorus ja kujunemisaastad sattusid saatuse tahtel Eesti Vabariigi h?vingu ning okupeerimise ajale, selle p?lvkonna ?leeelamiste ja elamata elude juurde. Romaan algab s?jaeelses Eesti Vabariigis, kui peategelane Maret Kolk kutsutakse koos emaga elama sugulaste juurde id?llilisse villasse j?rve ??res. Seal s?bruneb...
S?gis 1944. Veera on ?sja l?petanud Tallinna ?dede kooli ja suunatud seej?rel Haapsalu S?jav?ehaiglasse halastaja?eks. L??nerindel ent toimuvad dramaatilised muutused, punaarmee tungib Eestimaale aina l?hemale ja k?ik s?jav?elaatsaretid evakueeritakse. Kuuldused pealetungivate vene v?gede metsikustest ei j?ta Veerale valikuv?imalust ja nii astutaksegi koos s?bratar Naimaga viimase evakueeruva...
Selle raamatu lugeja saab aimu autorit ?mbritsenud inimestest ja ajastutest tema enda s?dame ja silmade l?bi. V?rvikad eluhetked, muutused ja areng peegelduvad autobiograafilises reaalsuses, ilustamata s?ndmustes osalejaid.
29. detsembril 1951.a. Serga k?las, Merem?e vallas, V?rumaal, n?gi ilmavalgust pisike poisin??psuke, kelle edasine elu on kulgenud sedamoodi, et sellest raamat v?is saada. Autori eelmine teos “Kuuvirvendus" s?ndis lastelaste jaoks. Temas on ajastute h?ngu ja «Taadu» toimetamist selle keskel…P?liste Setomaa juurtega olles ja suurema osa elust loodusl?hedast eluviisi m?tetes hoides, s?ndis...
1892. aastal valmis Eduard Bornh?hel satiiriline jutustus “Tallinna narrid ja narrikesed”. “Tallinna narrides” katsus Bornh?he ?les joonistada m?ningaid omaaegseis ?hiskondlik-olustikulistes tingimustes veidruseni virildunud inimt??pe, kes on t?hised, haledad ja naeruv??rsed – olgu nende narrusteks siis kuulsus, raha v?i armastus. K?ige olulisemad, ja mitte p?hjuseta ka k?ige...
2001. aastal ilmus Jaan Krossi viimane romaan «Tahtamaa», mis r??gib maa tagastamisest ?igusj?rgsele omanikule 1990. aastate alguses ja erineb Krossi teistest romaanidest selle poolest, et see ei p?hine mitte ajaloolisel uurimust??l, vaid inimkogemusel. Enne «Tahtamaad» kirjutas Kross 1990. aastatel veel viis romaani: «V?ljakaevamised» (1990), «Tabamatus» (1993), «Mesmeri ring»...
George Sandi (Armandine-Aurore-Lucile Dupin, 1804-1876) k?laromaan «V?ike Fadette» lummab meid autori siiruse ja kiindumusega oma kangelastesse sedav?rd, et meil ei tule p?hegi k?sida, kas need poisid-t?drukud ka koolis k?isid, kas nad ka lugeda-kirjutada-arvutada oskasid jms. Meid viiakse loodusl?hedasse maailma, kus k?lvamine, ?estamine, heinategu, rehepeks ja kraavikaevamine on meeldivaks...
«P?rsia kirjad» on satiirižanri p?hjapanevamaid teoseid maailmakirjanduses. Et aga «P?rsia kirjade» huumor ja satiir meile m?istetavad oleksid, oleks ehk kohane meenutada ajastut. Louis XIV, valitsenud suurriiki 74 aastat (kauem pole vist ?le?ldse keegi maailma ajaloos riiki valitsenud), suri kogu Euroopale kergenduseks 1715.a. Troonip?rija Louis XV-nda alaealisuse t?ttu hakkas riiki...
Lauri Leesi saates?nast: K?sida prantslaselt, kas ta on lugenud «Kirju minu veskilt», on sama, mis k?sida eestlaselt, kas ta on lugenud «Kevadet». Seejuures v?ime nii ?he kui teise raamatu puhul autori nime nimetamata j?tta, sest nii nagu Oskar Luts, nii on ka Alphonse Daudet oma rahva s?dames. Prantsuse lapsed kasvavad siiani La Fontaine'i ja Daudet' vaimus, nende kahe mehe loominguta...
"Giovanni tuba" on James Baldwini teine romaan, mis ilmus 1956. aastal. Raamat keskendub homoseksuaalsusele kalduva ameeriklasest mehe elule Pariisis ning tema suhetele ja armulugudele meestega, eelk?ige aga baarmenist Giovanniga, keda ta kohtab ?hes Pariisi geibaaris.
Valik tuntud prantsuse kirjaniku Charles Baudelaire'i (1821-1867) l?hijutte ja -palasid Marie Underi t?lkes.
Alexandre Dumas' (1802–1870) tuntumaid ajaloolise taustaga p?nevusromaane. Teatud klassides kohustuslik kirjandus.
Raamatu 1. osa. K?ttemaks iga hinna eest! Noor meremees p??rdub ohtlikult reisilt tagasi koju. Tema isa ja kallim ootavad teda. Ent armukade reetmine muudab tema elu alatiseks! Ootamatu kohtumine aga toob ta ellu uue muutuse ning tundmatust meremehest saab KRAHV MONTE CRISTO – salap?rane, rikas ja piisavalt v?imas, et oma vaenlastele viimaks k?tte maksta.
Raamatu 2. osa K?ttemaks iga hinna eest! Noor meremees p??rdub ohtlikult reisilt tagasi koju. Tema isa ja kallim ootavad teda. Ent armukade reetmine muudab tema elu alatiseks! Ootamatu kohtumine aga toob ta ellu uue muutuse ning tundmatust meremehest saab KRAHV MONTE CRISTO – salap?rane, rikas ja piisavalt v?imas, et oma vaenlastele viimaks k?tte maksta.
Lugu sellest, kas on v?imalik leida ?nne, kui oled teistest erinev.
Alfred de Musset (11. XII 1810 – 2. V 1857) t?hendab prantslastele sama mis Puškin venelastele v?i Byron inglastele. Niisiis on ta eelk?ige poeet ja sealjuures veel romantik ning kindlasti ka oivaline jutuvestja. Mimi Pinson on prantslastele samasugune Pariisi vaimu kandja nagu Gavroche.
Kuulus Prantsuse kirjanik m?tiskleb teemal, kas on v?imalik armastada kaht inimest ?hekorraga.
Raamatu s?ndmused toimuvad muistses Bab?lonis ning allegooriline seiklusterohke lugu pajatab voorusliku Zadigi ?nneotsingutest. Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on t?is kurjust, t?hiseid kirgi ja v?iklust ning et inimesed ise pole muud kui «?ksteist ?givad putukad v?ikesel porik?bemel». T?iuslik kord valitseb ehk kusagil k?rgemate olendite seas, kuid siin maailmas peab...
Kuulsa Prantsuse kirjaniku ja ajaloolase filosoofiline jutustus inimlikust rumalusest ning massidele omasest pimedast kuuletumisest barbaarsetele j?ududele. Armutu satiir, mis paljastab harjumusp?rase normaalse pealispinna all varjuvat solvavat absurdsust.
Vankrid veeresid, hobused sammusid omatahtsi, pea norus. Mees, kelle proua Francois oli ?les korjanud, lamas k?huli, pikad jalad peitunud vankri tagaosa t?itvasse naerikuhja; ta n?gu oli surutud keset ilusat porgandilasu, mille pundid end laiutades ?lespoole sirutasid; ja kurnatult, haarates laiali k?tega m??ratut aedviljakoormat hirmust, et m?ni raputus v?ib ta maha paisata, silmitses ta enda...
Наверх