Рубрикатор
-
-
Черновики
-
Бизнес-Книги
- Поиск работы, карьера
- Управление, подбор персонала
- Маркетинг, PR, реклама
- Банковское дело
- Ценные бумаги, инвестиции
- Бухучет, налогообложение, аудит
- ВЭД
- Экономика
- Отраслевые издания
- Корпоративная культура
- Личные финансы
- Недвижимость
- О бизнесе популярно
- Малый бизнес
- Делопроизводство
- Зарубежная деловая литература
- Фантастика
- Любовные романы
- Приключения
- Детские книги
- Наука, Образование
- Справочники
- Публицистика
- Религия
- Юмор
- Боевики
- Indo-European languages
- The arts
- Humanities
- Health & personal development
- Современная проза
- Зарубежная литература
- Фэнтези
- Искусство
- Книги по психологии
- Повести, рассказы
- Детективы
- Поэзия, Драматургия
- Компьютеры
- Дом, Семья
- Периодические издания
- Классика
-
Черновики
Книги о Путешествиях
See on ajaloo- ja kunstir?nnak imeilusasse Itaaliasse. AlustameIgavesest Linnast, j?tkame r?nnakuid laguuni saartele rajatud Veneetsias.Maailma kunstipealinnaks kutsutud Firenze lugematutest aaretest valime seekordSanta Maria del Fiore katedraali, Signoria v?ljaku ja legendaarse Uffizigalerii. Peatume Milanos, kus v?ikese Santa Maria delle Grazie kloostrirefektooriumi seinal on maailma k?ige...
Saareriigis Inglismaal on hulk p?nevaid paiku, millest HelgiErilaid raadiosaates „Aja j?lg kivis” juttu on teinud. Osa neist onj?udnud siia raamatusse. R?ndame m?stilisse Stonehenge’i, kus seisab iidnehiigelkividest ring, vanim esiajaloo ehitis Euroopas. Pealinnas Londonisk?lastame Towerit, parlamendihoonet, kirikuid, paleesid ja Shakespeare’iteatrit. Windsoris kiikame kuninganna...
Tuntud ja armastatud raadioh??le Helgi Erilaiu saadetest „Ajaj?lg kivis” tuttavad lood on n??d saanud raamatuks. Esimene kogumik sisaldab ajaloolisi lugusid elust ja inimestest Prantsusmaal.Enamik neist jutustab autori jaoks nii imep?rasest Pariisist, aga p?ikame kaPrantsusmaa p?hjarannikul asuvale Mont-Saint-Micheli kloostrisaarele,Vahemere-??rsesse C?te d’Azuri suvituspiirkonda ning...
Sarja viienda raamatu r?nnud viivad kahte lahutamatuteajaloosidemetega ?hendatud riiki – Austriasse ja Saksamaale. K?lastame kaunist klassikalist Viini ja Mozarti linna Saltzburgi. K?ime ?raka Obersalzbergis, kus kunagi oli killuke seda ajalugu, mille ?le sakslaseduhked ei ole – Hitleri esindusresidents Berghof. Edasi viib reis Baierimaapealinna M?nchenisse, K?lni ning nukra saatusega...
„See on nii romantiline!” Mitu inimest on mu k?sikirja kohta kasutanud just seda fraasi ja neil on ?igus: noor kriisis ameeriklane armub p?nevasse eestlannast ajakirjanikku ning alustab teekonda, mis taastab noormehe usu endasse ja maailma. N?us. See on romantiline. Aga see teekond ei olnud lihtne. V?lismaalane saabub keset k?ige pimedamat talve ja peab j??ma ellu sel k?ige ?nnetuma...
Tulevase magamistoa aknast avanev hommikune vaatepilt l??b tummaks. Lillakasmustad viinamarjakobarad punakuldses koiduvalguses ning taevasse k?rguv k?pressiteravik sinetavate m?gede taustal olid j??nudkorterit tutvustavas meilis mainimata. Tajun ?kki, et kogu see aeg on v?ljast kostnud tsikaadide k?rvulukustav saagimine. Sellest saabki siin maal mu lemmikhelin. Kas ma juba mainisin, et ?hk on...
See on Anna-Maria Penu bestselleri uus, t?ienduste ja parandustega tr?kk. Raamatus on n??d kirevad pildid Hispaania elust ja uus pikk peat?kk, mis vastab ka k?simusele: mismoodi laheneb Anna-Maria ja tema kaasa Ernesto abielub?rokraatia, kuidas saavad nad hakkama intervjuuga, kus peavad enda koosolelu legaalsust t?estama?
Siin kaante vahel on lood minu v?ga omap?rasest eluperioodist Horvaatias, mis algas talvise erakup?lvega v?heasustatud saarel, kus olin mitu kuud ainus vabatahtlik, kaaslasteks eesel, lambad ja kaeluskotkad. Minu Horvaatiasse kuuluvad veel: keeruka loomuga bioloogiatudeng, h?belik postiljon Robi, identiteedikriisis vabatahtlikud, abitu lumivalge lambatall, lehmasoolikaid j?ravad kaeluskotkad,...
Postkastist leitud kogukas ?mbrik toob ootamatu elutee muutuse. Meie aeg Rootsis, kuhu olime l?inud, et v?ltida Tomi v?rbamist N?ukogude armeesse, j??b v?ga l?hikeseks. Uueks koduks saab ?ht?kki Kanada, mis kauge ja v??rana on meile varem seostunud vaid lumiste v?ljade ja kurjade huntidega, kuid tegelikkuses ?llatab oma soojuse ja s?bralikkusega. Maailmapildis peaaegu n?htamatu Kanada peidab...
Perico t?hendab kokaiini. S?na perico (sl?ngis „papagoi“) kasutatakse sellep?rast, et kokaiin tekitab ninas tunde, nagu hammustaks seda papagoi. Kolumbia t?navasl?ngis on muide k?nek??nd: kui tuju pole kiita, siis… vaheta diilerit!Saabusin 2004. aasta 1. jaanuaril Kolumbiasse, et ?petada kuus kuud ?hes katoliiklikus keskkoolis inglise keelt. Saatus tahtis teisiti: viibisin Kolumbias kaks...
Ma ei tahtnud elada elu, mis on ette kirjutatud: k?ia koolis, saada haridus, minna t??le, abielluda, osta maja, saada lapsed, v?tta koduloom, puhata m?nes kuurortis, k?lastada vahel harva s?pru, k?ia t??l… ja ?htuti, v?sinuna p?evategemistest m?telda, kas see oligi n??d see elu, mida tahtsin. Otsustasin, et loon endale elu, kuhu ei kuulu kunagi s?nad „sooviksin, et ma oleksin ka...
Kuhu kadusid Chaneli parukad? Miks tahab Pariisi korteriomanik n?ha ??rniku tuludeklaratsiooni? Milline oli mu kapisuurune katusekorter? Kus on Pariisis prestii˛ne elada? Kuidas moeshowle modelle valitakse? Milline on t?eline pariisitar? Millised on Pariisi huvitavamad restoranid? Kui palju prantslane puhkab?…Selles raamatus leiate vastused nii neile kui paljudele teistele k?simustele. See...
Kaheksa aasta eest poleks mulle p?hegi tulnud v?imalus valida elukohaks Taani. Masendav kliima, ?udne keel, kummalised inimesed… ja ?mblikest ma siis veel ei teadnudki. Ent m?ni kuu hiljem ma just siia j?udsingi – praktiliselt ?le??, mitte enam esimeses nooruses, illegaalina, konkreetse t??kohata. Lisaks sattusin oma ebakindlas staatuses elama Saksamaa-Taani piirile nii l?hedale, et...
Ugrimugri – see on meie, soome-ugri rahvaste s?rav maailm t?is vahvaid h?imlasi ja enneolematuid juhtumisi. Selliseid, mis saavad juhtuda vaid maal?hedaste ugrimugridega, ei kellegi teisega: rokkivad vanaemad kartulip?llul, silmini ?llesiltidesse uppunud sepp, l??tspillim?ngija parlamendihoone fuajees ja p?ksata mehed Riigikogu ?ues; p?levas saunas leili v?tvad mehed, majorid paanikasse...
Maria Kupinskaja ehk Mann otsustas oma ?nnetus armastuses purustatud s?dant minna ravitsema nii kaugele, kui saab – ja n?nda sattus ta t??le kelgukoerte talitajana Alaskale. Kuidas saab elada keset k?lma liustikku, kus isegi telgis sees on miinuskraadid? Kuidas saja erineva koera tujude ja haigustega hakkama saada? Ning mis saab maailma teises otsas sellest pisikesest valutavast s?damest?
Olen kindel, et Itaaliaga seostub iga?hel midagi – olgu selleks siis Itaalia jalgpall, mood v?i toit –, kuid k?lmaks ei j?ta see maa ilmselt kedagi. Selle raamatu kaante vahel on peidus minu Itaalia. Minu ?leelamised immigratsiooniametis, armumine pestosse ja limoncellosse, suhted akadeemilises maailmas, valusad ?ppetunnid ?htus??gietiketi alal… Minu Itaalia algab tegelikult Soomest,...
Island. See peaaegu inimt?hi saar kaugel keset Atlandi ookeani on ilmselt Euroopa k?ige eksootilisem kant. Keeleliselt on Island otsekui k?lmkapp, kus on aastatuhandeid alal hoitud P?hjala keelt k?ige ?rgsemal kujul. ?rgne on ka loodus, mille p?rast turistid Islandile enamasti l?hevad, otsima kirkaid m?gij?rvi, p?lvek?rgusi kasemetsi, vulkaanilise muda vikerkaarev?rve. Vahel on see loodus...
Marje Aksli ei teadnud Moldovast ?ieti mitte midagi peale paari stereot??bi,kui selgus, et peab oma abikaasa t?? t?ttu sinna riiki kolima. „Umbusklikult p?rnitsen Moldova kaarti: see on v?ike, kitsas ja l??ne poolt liiga sirge servaga, meenutab ta. „Juba see serv ei meeldi mulle – r??gitakse, et keegi on maakaardil selle koha peale joonlaua pannud ja t?mmanud tahh! t?ki Rumeenia k?ljest....
Pime possumionu kolistab elektritraate pidi kui kass, m?ngukaru moodi koaalad nosivad puu otsas eukal?ptilehti ja v?ledad pisikesed gekod vilistavad elutoa seintel laulda. T?navapilt n?eb v?lja kui ?ks jumalavallatu multikultuuri supp ja inglise keelt kogeb uskumatu aktsendiga variatsioonides.Austraalia, unistustemaa.Eestis oli mul just nagu k?ik olemas, ainult et hing ei andnud rahu. L?puks...
Jah, teil on ?igus! Ma olen moekunstnik, kuid k?esolev raamat ei r??gi moest. Kui, siis ainult natuke. Minu raamat jutustab hoopis loo, kuidas ma 38 aasta vanuselt avastasin, et see, mida ma alati oma elus teha olin tahtnud, ja mida ma tegelikult tegin, ei langenud ?ldse kokku, ning kuidas ma otsustasin asjade k?iku muuta ning k?ike uuesti algusest alata: minust sai taas ?li?pilane, seekord...
Raamatusse on koondatud internetip?evikus ja Eesti meedias avaldatud lugusid autori elust New Yorgis: grillipidudest, pulmadest, tulet?rjeredelitest, jootrahast, 11. septembrist, surnuaedadest, l?bustusparkidest, kaaluj?lgimisest ja paljust muust.
„Appikene! ?ra seda n??d k?ll tee!!! Jumala eest! Ta peksab su l?bi, hoiab sind p?evad otsa k??gis kinni ja v?tab lahutusel lapsed k?est!” Uskuge v?i mitte, aga pidin seda enne abiellumist rohkem kui ?he heatahtliku inimese suust kuulma. L?puks ei osanud ma enam muud moodi reageerida kui vaid malbe naeratusega. Sisemuses aga kriipis m?te – mis ?igusega te minu abielu lahutate, enne kui...
See on raamatu uus, t?ienduste ja parandustega tr?kk. J?tkuvad autori seiklused Ameerikamaal. J?tkub kohanemine: halloweeni-paranoiad, t?nup?ha-ummikud, j?ulukinginimekirjad, kinnisvaraotsingud, kiirabihaigla, ??klubi, pesumajapidaja Miša, suusam?tsiga John, p?randaharjaga Inga, kodukujundusideedega ?mm, viie mobiiltelefoniga ?i… Ja k?ige selle keskel ?ks eesti naine. NB! Lisatud on...
Kaja, kes oskas kaks s?na soome keelt (terve ja guudbai), sattus Professori kutsel ?heks semestriks Jyv?skyl? ?likooli k?lalis?ppej?uks. Lumepall aga oli veerema l?katud, tuhande j?rve maa oli Kaja enda k?tkesse haaranud ning poolest aastast on saanud palju aastaid. „Oleme oma p?he kinnistanud hulga stereot??pe naabermaast, kuid kui palju me tegelikult teame, missugune Soome ja seal elav...
Oli 2003. aasta. P?hjamaa serval pesitsevas v?ikeses Eestis puhusid muutuste tuuled: tuli otsustada, kas liituda Euroopa rahvastega. Kohale oli j?udnud ka tarbimishulluse ja kinnisvarapalaviku torm. Skandinaavia rahameeste toel t?otas see t?mmata lina ?le sotsialistliku majanduse laiba ning muuta k?ik s?ravaks ja uueks. Sellal, kui Eesti vaagis oma tulevikku s?deleva l??ne vastse liikmena,...
?rge muretsege – see pole metsik seiklusraamat, vaid v?ga turvaline lugemine linnast, kus k?ik k?ib vastavalt reeglitele. Linnast, kus rongi minutiline hilinemine p?hjustab suurema skandaali kui samasooliste abiellumine, vabatahtlik surm meditsiinit??taja k?e l?bi v?i omaenese kehaga elatise teenimine. N?ib, et Amsterdamis on justkui k?ik lubatud. V?i siiski pole? Margot Roose
L?bikukkunud euroametniku pihtimus. Br?ssel on meie uus Moskva, mis siis, et vanast pealinnast v?iksem ja k?vasti kaugemal. Vladimir V?ssotski asemel kuulatakse siin Jacques Breli ja Punase v?ljaku s?jav?eparaade asendavad streikivate p?llumeeste traktorirongk?igud. Br?sselis elavad k?rvuti klanitud kodanlased, k?ratsevad moslemid, laisa sammuga neegrid, alalhoidlikud asiaadid, ropu suuga...
„See on k?sk ja sinu arvamus ei loe siin mitte midagi,” on Juhan resoluutne. Sellest, kuidas see ?eldud on, saan ma aru, et otsus edasikaebamisele ei kuulu. Juhan tajub minu solvumist ta ?kilise avalduse peale ja lisab: „Sa saad ju aru k?ll, et firma ei saa endale seda riski v?tta, et me siit elusana ei lahku.” „P?ha taevas! Kas nad tahavad meid tappa?” „Minu Guatemala“...
Pommiplahvatusest polaarjoonel, porodest ja pohmellist r??kimata Minu jaoks on m?lemal pool polaarjoont Vene Kaug-P?hja ja Siberi piiril, P?hja-J??mere ??res paiknev Neenetsimaa saanud kohaks, mille otsa olen hakanud komistama. Olen sealkandis k?inud viis korda. 1961. aastal l?hati Novaja Zemljal Tsaar-pommiks kutsutud vesinikupomm. L?hkamiseks p??ti leida selline koht, kus kahju oleks...
K?g?š-m?g?š! Ungari keel on harjumatult ?- ja š-rikas ega tundu asjasse p?hendamata k?rvale ?ldsegi sugulaskeelena. Keelesugulaste m?istmisel on mind lisaks keeleoskusele aidanud ka madjarite kuulsa lahkuse t?iel rinnal nautimine. Pits paalinkat v?i klaas Ungari veini on aidanud mul kui ?hel tavap?raselt kinnisel eestlasel kauge h?imurahvaga ?hise keele leida. Et Ungari maast ja rahvast...
„Akna taga sajab alla tume tsemendi- ja rusupilv, millele j?rgneb vali m?rin. J?rsku on k?ik kottpime, tunnen, kuidas mingi suur mass mind kusagile alla t?himikku surub. „See ongi n??d l?pp!” j?uan m?elda, kui j?rsku m?rin vaibub ja minu kukkumine peatub.” Haiti – maa, mis seal veedetud aja jooksul n?itas mulle oma erinevaid palgeid ning oleks mind napilt igaveseks endale j?tnud. 12....
„… aga niimoodi ei saa ju merd s?ita!” h??ataks mu kogemusest kuuldes eesti meremees. Omaani h?rra vastaks vaid: „Mafi mukila! Pole probleemi!” Mis on loomulik omaanlaste silmis, ei pruugi kokku langeda meie ?htumaiste arusaamadega. Lisaks maasturite kalapaadis vedamisele, hiigelhaide s??giks k?ttimisele, riikliku reisilaevanduse s?nnivaludele ning igap?evaelule praeahjukuumuses...
L?ksin Indiasse otsima hingerahu ja sisemist tasakaalu, kuid leidsin hoopis armastuse. Ja veel millise! Selles armastusloos on tormilised t?usud ja m??nad, madalad kired, armukadedad naised, suguv?sa vastuolek ja armukese k?ttemaks. Pean sageli sulgema silmad ja m?tlema, kas see ikka on t?si ja juhtub minuga – v?i on see k?ik ?ks Bollywoodi n?retav film, kuhu endalegi ootamatult olen...
Viisteist aastat tagasi, kui giidina t??le asusin, oleks v?inud reis Kreekasse j??da mulle elu viimaseks. Saatusel olid aga hullemad plaanid: ma pidin j??ma Kreekasse kuudeks, siis aastateks ja ?ppima ?ra kohaliku keele. Kas kreeklased on t?esti laisad ja vahetpidamata streikivad muiduleivas??jad? Aasta otsa lagip?he paistvat p?ikest nautivad ja veiniklaasi keerutavad logardid? K?ige rohkem...
Ma olin 16, kui l?ksin aastaks vahetus?pilaseks. 16 aastaselt on inimene enda arvates k?ige targem – pole veel kujunenud ma-peaksin-m?tteviisi, t?iesti alles on aga ma-tahan-suhtumine. Eestis tundus, et keegi ei saa minust aru. Kuid alles Tšiilis, v??ras keele- ja kultuuriruumis, sain t?eliselt teada, mida t?hendab, kui keegi ei saa aru ?hestki sinu s?nast ega m?ista ka sinu k?itumist. Sain...
Jaapan on kindlasti ?ks neid kultuure, mille kohta olen kuulnud k?ige erinevamaid ja vastuokslikumaid seisukohti, alates sellest, et jaapanlased on ?hteaegu k?lalislahked ja ei v?ta v??raid omaks, kuni selleni, et Jaapanis elada on lihtne, kuid samal ajal ka raske. Olen m?elnud, et k?llap see s?ltub sellest, kellena ja mis positsioonis sa selles kultuuris toimid. Turistile n?idatakse igas...
Seekordse raamatu tegevus toimub ajaloolisel 2008. aastal, mil nii pangad kui poliitika tundusid kokku kukkuvat ning USA ootas p??stjat uuest presidendist. Kriisi kulgu j?lgiv s?ndmustik kulgeb pilvede kohal, lennujaamades, New Yorgis, Long Islandil, Miamis, Key Westis, San Franciscos ja Vancouveris. Kireva tegelaskonna seast eristub Ameerika elu igak?lgne kommentaator Justin, kaks raiskajat...
Kas Kasahstan ongi selline, nagu Borati filmi l?pukaadrites n?ha? Enne Kasahstani elama sattumist arvasin, et leian eest just sellise paiga – nii tugevasti olin eelarvamuste kammitsais. Tegemist ei ole ju populaarse reisisihtkohaga ning ausalt ?elda ei tule see suur ja kauge maa enamasti meeldegi, kui just Anne Veski selle presidendile privaatkontserti andma ei t?tta. Kui ma stepi ja...
„Sandringhamis on kuninganna Elizabeth II maaeramu, mille valitsejaks on prints Philip. Nii kuninganna kui ka kogu kuninglik perekond – ligi kolmk?mmend inimest – veedavad j?ulup?hi alati siin. Meile n?idatakse vanu fotosid, kus perekonna keskel on printsess Diana koos v?ikeste printside Williami ja Harryga. Legendiks on saanud lugu Harryst. T?iskasvanute vestluses ?eldi, et kuningannagi...
Sitsiilia v?lub oma v?rvide, l?hnade ja maitsetega. Sitsiilia hirmutab oma maffiajuttude, suure t??puuduse ja kohatise minnalaskmisega. Kui aga panna siinne hea ja halb kaalukausile, siis head on kindlasti tunduvalt rohkem. Ja kui p?ike s?rab, meri sillerdab ning kusagilt pisikesest pagaripoest kannab soe tuul sinuni ?sja k?psetatud saia magusat l?hna, siis tundub, et k?ik halb kaoks nagu...